RIIGIREFORM JA SADA TUHAT TAGASTATUD ELAMUTES ELANUD ÜÜRNIKKU.
Senine ajalugu näitab, et poliitikud ei tohi anda lubadusi eesmärgiga kelmuse teel saavutada edu valimistel, sest kelmust ei ole võimalik lõpmatuseni varjata.

Juba kakskümmend viis aastat tagasi tunnistati Riigikogus, et Sajale tuhandele tagastatud elamutes elanud üürnikule on tekitatud kahju, mis tuleb lahendada mitte ainult seaduse abil, vaid ka finantsiliselt.

1997 aasta septembrikuu 17 kuupäeval esines Riigikogus majandusminister Jaak Leimann, kes ütles; tsitaadid tema kõnest:  
„Umbes 100 000 (ükssada tuhat) on neid inimesi, kes meid tihti külastavad, kes elavad tagastatud majades ja ei saanud kasutada oma EVP-sid vähemalt korteri ostmiseks ning jäid sellega sümboolselt ilma nimetamisväärsest summast. Tõepoolest, tuleb tunnistada, et me oleme nende inimeste ees teatud määral võlgu ja me peame nende inimeste küsimust lahendama mitte ainult seaduse abil, vaid ka finantsiliselt.“

Küsimuse esitas saadik Liiv:
„ Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab natuke laiemalt üürnike ja taastatud omandiõigusega korterite omanike vahekorda. Eesti riigi poolt otseselt põhjustatud kahju kas 600 000 krooni, 700 000 krooni või 200 000 krooni, vastavalt sellele, milline korteri maksumus on. Kui kõik need seadused läbi lugeda ja püüda neid rakendada -- ma olen ise sellise seaduse ohver --, siis selgub, et tegelikus elus on nende hüvituste kasutamine võrdlemisi võimatu, kaasa arvatud ka elamulaenu saamise küsimus. Te mainisite kõrval põikena, et küsimus on vaja eraldi lahendada. Kas selleks on tegelikult mingid kavad ka olemas või on see alles ideede faasis, kuidas võiks nendele üürnikele kahju korvamine toimuda?“

Majandusminister Jaak Leimann: „ Tänan! Ma mõistan seda mõttekäiku ja ma tooksin võib-olla veel ühe konkreetse arvutuse, et rääkida numbritest ja siis ka mingitest lahendusteedest. Võtame nii, et 100 000 on neid inimesi, kes elasid tagastatavates majades ja ei saanud EVP-dega oma korterit erastada. Oletame, et keskmiselt on meil elaniku kohta 20 ruutmeetrit, ja oletame, et keskmine turuhind on päris kõrge, ütleme, et 5000. Sel juhul oleks 10 miljardit see summa, millest 100 000 inimest jäid n-ö ilma seetõttu, et neil ei olnud võimalust “korteriäri” teha.“
„Nagu ma juba enne vihjasin, oleme valitsusele üle andnud dokumendi pealkirjaga “Elamureformi analüüs ja täiustamine”, mida valitsus arutab tõenäoliselt 30. septembril. Oleme sinna kirjutanud sisse lausa konkreetsed summad, mida meie arvates 1999. aasta eelarves peaks selle valdkonna edendamiseks ette nägema. Mulle tundub, et nüüd, kus valitsus on eeloleva aasta ainsaks prioriteediks kuulutanud regionaalse arengu, võiksime vähemalt kaaluda, et 1999. aasta eelarves oleks üks prioriteetne suund just elamumajandus, elamureform, elamuvaldkonna areng. Muidugi, siin võib jämedaid rehkendusi teha, kui soovite.“ Tsitaatide lõpp.

Siinkohal on paslik tuletada meelde, et juba 1997 aastal nägi minister Jaak Leimann vajadust viia läbi elamureform.
Kakskümmend viis aastat hiljem, tänasel päeval näeb tulevikku vaatav erakond Eesti 200 ette mitte ainult elamureformi vaid kogu riigi reformi, mis algab riigi juhtimise võimestamisest.
Väljavõtted Eesti 200 valimisprogrammist:
• Eesti 200 lubab, et ehitab Eesti poliitikas pikka plaani, mis viib meid sellise 200-aastase Eestini, kus me ise elada tahaksime ja mille anname uhkusega üle meie tulevastele põlvedele.•
• Eesti 200 nägemuses on tuleviku Eesti tugeva Riigikoguga parlamentaarne liberaalne demokraatlik riik. Selleks peab praegusest nõrgast Riigikogust saama rahva tahet esindav riigi juhtimisorgan, mitte peaasjalikult valitsusest tulevate eelnõude menetlusmasin, nagu täna. Selleks viib Eesti läbi Riigikogu võimestamise reformi. Riigikogus töötamine saab olema auasi ja kodanikukohus, mitte üksnes hästi tasustatav töö. Riigikogus töötavad rahva esindajatena oma valdkonna spetsialistid, kes oma teadmiste ja kogemuste baasil algatavad seadusemuudatusi, arenguprogramme ja visioonistrateegiaid.•

Tuleme tagasi minister Jaak Leimann poolt tõstatatud teema juurde. Keskerakond oli eriti huvitatud tagastatud elamute üürnike probleemi lahendamisest ja seetõttu anti lubadus, mis kirjutati programmi; Keskerakonna teine PROGRAMM. Sotsiaalpoliitika ... p.83 KODU •Tagastatud majade elanikud peavad saama eluruume erastada samadel tingimustel riigikorterites elanutega. •

Sellise lubadusega meelitati Keskerakonna liikmeteks sajad (mina nende hulgas), võib-olla isegi tuhanded tagastatud elamute üürnikud ja valimistel hääletasid ükssada tuhat sundüürnikku, nende sõbrad, tuttavad ja ka edumeelsed kodanikud Keskerakonna poolt lootuses, et Keskerakond võrdsustab tagastatud elamute üürnikud riigikorterites elanutega. Keskerakond saavutas valimistel suurt edu – oli Riigikogus, valitsuses. Samal ajal olid nad võimul ka Tallinnas, ja suuremas osas kohalikes omavalitsustes.

Tänase päevani ei ole mitte ükski valitsus avalikult arutanud majandusminister Jaak Leimann´i ettepanekuid.

Tagastatud elamute üürnikke ei ole võrdsustatud riigikorterites elanud üürnikega nii nagu soovis Keskerakond enda teises PROGRAMMIS.
Vastupidi, Keskerakond enda kolmandas PROGRAMMIS jättis välja teises PROGRAMMIS antud konkreetse lubaduse.
Keskerakonna kolmas PROGRAMM. Sotsiaalpoliitika p.5 Võtame kasutusele meetmed omandireformi käigus sundüürnikele tekitatud ülekohtu heastamiseks ( Sundüürnikud = tagastatud majade üürnikud ).
See abstraktne väljend ei kohusta Keskerakonda täitma teises PROGRAMMIS antud konkreetset lubadust.

Kakskümmend viis aastat ei ole Riigikogu kuus koosseisu, tervelt kuussada kuus rahvasaadikut suutnud lahendada tagastatud elamutes elanud üürnike probleemi. See asjaolu kinnitab Eesti 200 väidet, et praegune Riigikogu on nõrk. Ja ilmselgelt olid nõrgad ka viis eelmist Riigikogu.

Pärast sellist Keskerakonna abstraktset suhtumises sundüürnikesse astusin mina Keskerakonnast välja. Kümme aastat võttis aega, enne kui ma aru sain, et Keskerakond valetab.
Saab järeldada, et Keskerakond andis suisa programmilise lubaduse sajale tuhandele tagastatud elamute üürnikule eesmärgiga koguda valimistel võimalikult palju hääli. Kuigi oldi võimu juures nii Riigikogus kui ka valitsuses ei tehtud mitte ainsatki ettepanekut seaduse muutmiseks, et tagastatud elamute üürnikud saaksid eluruume erastada samadel tingimustel riigikorterites elanutega.
Iga kord enne valimisi on Keskerakonnal pakkuda tagastatud elamus elanud üürnikele midagi uut, mis tundub lausa rabavalt nii hea, et kohe, kohe hakatakse õiglaselt kompenseerima tekitatud kahjusid.

Ka seekord enne Riigikogu valimisi alustasid keskerakondlased järjekordset peibutust tagastatud elamute üürnikele, et võita tulevastel valimistel enda poole need sadatuhat tagastatud elamute üürnike häält ja lisaks veel nende sugulaste, sõprade, heade tuttavate ja muidu edumeelsete kodanike hääled. Keskerakond tahab tõestada, et tema on ainuke erakond, kes tõeliselt soovib tagastatud majade elanikele hüvitada tekitatud kahjud. Selle tõenduseks organiseeris keskerakondlane minister Jaak Aab töörühma, kellele anti lepinguline rahaliselt kõrgelt tasustatud tellimustöö.
TKA19176A "Eesti omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud. " (5.12.2019−22.12.2020); Peauurija: Erik Terk; Tallinna Ülikool, Juhtimis-, Õigus- ja Ühiskonnakool; Rahastaja: Rahandusministeerium; Finantseerimine: 99 400 EUR. Eksperimentaalsed uuringud (100%).
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/9caba9cb-4bac-4191-b867-39880f4360fe#Annotation
file:///C:/Users/Henn%20Leetna/Downloads/omandireformi_uuringu_koondaruanne%20(11).pdf

Töö: Eksperimentaalsed uuringud "Eesti omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud." autorid ja aruande koostajad:

ERIK TERK   Doktorikraad, majandusteadlane, Tallinna Ülikool. Peeter Järvelaid – Doktori kraad. Tallinna Ülikool, Juhtimis-, Õigus- ja Ühiskonnakool, dotsent. Karl Järvelaid – Jurist. Nikolai Kunitsõn – Magistrikraad, Tallinna Ülikool, Juhtimis-, Õigus- ja Ühiskonnakool, lektor. Kalle Liiv – Teadustöö magistrikraad, Tallinna Ülikool, Juhtimis-, Õigus- ja Ühiskonnakool, lektor. Indrek Saar – Doktori kraad, Tallinna Ülikool, Juhtimis-, Õigus- ja Ühiskonnakool, dotsent. Juhan Kivirähk – Sotsioloog. Toomas Sepp – Õigusteadus.
Lauri Leppik – Doktorikraad, sotsiaalteadused.

Selle uurimistöö < Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud > tellimisega tõendasid Keskerakondlased eesotsas minister Jaak Aab´iga, et nad ei tunnista ja samas ei lükka ka ümber minister Jaak Leimann´i poolt juhitud majandusministeeriumi uurimistööd < Elamureformi analüüs ja täiustamine >, milles juba kakskümmend viis aastat tagasi analüüsiti ja anti juhised elamureformi täiustamiseks, mis sisuliselt ongi omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud tagastatud elamutes elanud üürnike suhtes, sest minister Jaak Leimann pakub välja meetmed (esitab isegi arvutuskäigu) kahjude hüvitamiseks tagastatud elamutes elanud üürnikele.

Uurimistöös < Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud >  Annotatsioon lk 4 annab doktorikraadiga majandusteadlane Erik Terk koos teiste erudeeritud spetsialistidega alljärgneva hinnangu.
1. Tsitaat; • Kahjude tagantjärgi vähegi täpsem hindamine ja täielik kompenseerimine ei ole võimalik, küll aga peaks olema võimalik ja soovitatav püüd kannatuste ja kahjude osaliseks leevendamiseks/heastamiseks, mida saab tõlgendada sotsiaalse solidaarsuse aktina inimeste suhtes, kes jäid reformi käigus mitte omal süül „hammasrataste vahele“. •

Sada tuhat sundüürnikku küsivad: „Millised on need asjaolud, mis takistavad tagantjärgi vähegi täpsemalt hinnata ja täielikult kompenseerida tekitatud kahjusid?
Takistavaid asjaolusid ei ole, sest pole midagi lihtsamat, kui võtta vaatluse alla erastamata korter ja määrata sellele korteri hüvitamise hetkel kehtiv turuhind, millele lisandub kõigile ühesuurune summa mittevaralise kahju tekitamise eest.

Erik Terk´i väljend •inimeste suhtes, kes jäid reformi käigus mitte omal süül „hammasrataste vahele“• on vastutustundetu ja solvab tagastatud elamutes elanud üürnikke hingepõhjani, sest meid, tagastatud elamutes elanud üürnikke, ükssada tuhat inimest sättis riik teadvalt „hammasrataste vahele“ sellega, et jättis meid ilma endi eluruumide ostueesõigusega erastamise õigusest, mis on varaline õigus, sest selle õiguse realiseerumise korral oli võimalik omandada korter, mida oli võimalik rahaliselt hinnata. Varaline õigus kuulub vara hulka. Seega varalisest õigusest ilmajäämine tähendab vara vähenemist. Vara vähenemine tähendab kahju tekkimist ja kui on tekitatud kahju, siis on alust nõuda hüvitist kahju tekitajalt. Seega juhul, kui tagastatud elamu üürnik on lahkunud siit ilmast, siis tema eluruumide ostueesõigusega erastamisõigus, kui varaline õigus, mis kuulub vara hulka läheb üle pärijatele koos muu varaga.
2. Tsitaat: • Ka ühiskondlik arvamus näitab omandireformi käigus kahju kannatanute osas kõige suuremat empaatiat just sundüürnike suhtes ja aktsepteeriks nende kannatuste osaliseks hüvitamiseks rakendatavaid meetmeid kui need ei läheks ülejäänud ühiskonnale liiga palju maksma.•

Sajale tuhandele sundüürinule jääb arusaamatuks doktorikraadiga majandusteadlase Erik Terk´i ja tema erudeeritud meeskonna ühiskondlik arvamus, mis aktsepteeriks sundüürnike kannatuste osaliseks hüvitamiseks rakendatavaid meetmeid kui need ei läheks ülejäänud ühiskonnale liiga palju maksma.
Ühiskond ei saa olla sundüürnikele tekitatud kahjude hindajaks, sest ühiskond ise erastas eluruumid ja elab ning naudib heaolu ka sundüürnike raha eest neile ehitatud eluruumides.

1.Kõik Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) üürikorterid ehitati kogu rahva raha eest, seega ka meie saja tuhande sundüürniku raha eest.
2.Kõik need üürikorterid hakkasid kuuluma Eesti Vabariigile. Seega needsamad, ka sundüürnike raha eest ehitatud üürikorterid anti seaduse järgselt erastamiseks riigikodanikele, kodakondsuseta isikutele ja isegi võõrriikide kodanikele, kes elasid Eluruumide Erastamise Seaduse vastuvõtmise hetkel nendes üürikorterites olenemata sellest, kas nad olid enda tööga panustanud nende korterite ehitamiseks või ei olnud seda teinud.
Suurem osa ühiskonnast, edumeelsed teistega arvestavad inimesed, tunneksid suurt rõõmu, kui sundüürnikele hüvitatakse kahjud täies ulatuses, sest siis vabaneksid nad ise igaveseks ajaks ebameeldivast, piinavast südamevalust, et nad elavad erastatud korteris, mis on ehitatud ka sundüürnikest vanaisade, vanaemade, emade, isade, õdede, vendade rahade eest, kellele ei antud võimalust erastata korter samadel tingimustel.

Doktorikraadiga majandusteadlane Erik Terk´i ja tema erudeeritud meeskond tunnistavad, et sundüürnikele on tekitatud kahju, kuid teadvalt ei ole nad näidanud uurimistöös nõutud õiguslikku mõju. On arusaamatu, miks kõrgelt õigusteaduses erudeeritud töörühm ei tugine seadusandlusele:
1. Eesti Vabariigi tsiviilõiguse aluse TSIVIILKOODEKSI teadvalt jäme rikkumine riigi poolt. Tsiviilkoodeks §§ ...229, 461, 448...kui on tekitatud kahju, siis see tuleb hüvitada täies ulatuses.
 2. Ei Tunnista Elamuseadus §§... 32,39, rikkumist...ühepoolselt ei saa üürilepingut muuta, tähtajatut üürilepingut ei saa ühepoolselt muuta tähtajaliseks üürilepinguks.  
3. Sellega on rikutud ka EV Põhiseadus § 10 ...üürnikule kord juba antud õigust eluruume tähtajatult kasutada ei saa ära võtta. On rikutud õigusliku ootuse põhimõtet.
Riigikohtu lahendid: III-4/1-5/94PDF Riigikohus 30.09.1994; 3-4-1-20-04PDF       Riigikohus 02.12.2004; 3-4-1-24-11PDF, Riigikohus, 31.01.2012;  
4. On rikutud Põhiseadus §12. Samalaadses olukorras on üks isikute rühm põhjendamatult seatud ebasoodsamasse olukorda kui teine isikute rühm, kellele anti soodsatel eritingimustel võimalus erastada eluruumid, mille kaudu said nad suured majanduslikud eelised elu alustamiseks uues ühiskonnakorras.  
Erastamiseks andis riik kogu rahva raha eest ehitatud eluruumid ja oli võimalik kogu rahva raha eest ehitada veel eluruume, et kõik oleksid võrdselt koheldud.

Ainuüksi tagastatud elamutes elanud üürnikele riigi poolt ligi kolmkümmend aastat kestnud tahtvalt tekitatud kahjude uurimine on piisavalt tõendanud, et riik ei toimi normaalselt. Riik tekitas tahtvalt sundüürnikele kahju, seejärel moodustas riik komisjoni, kes leidis, et sundüürnikele on kahju tekitatud, kuid täielikult hüvitada tekitatud kahjusid ei saa, sest kahjude hüvitamiseks seadis rahvas omad, seaduste välised piirangud.

Kokkuvõtteks peab kordama, et Eesti 200 on tuline õigus – Riigikogu on nõrk ja kui Riigikogu on nõrk, siis kogu riik on nõrk ja vajab reformimist.

Riigikogu on nõrk ka juba sellepärast, et moodustab töökohti ja maksab palka neile, keda üldse pole vaja. Näiteks igasuguste mittevajalike keskmiste arvutajatele. Parimad näited on keskmine töötasu ja keskmine pension millede arvutamine on sama jabur kui alljärgnev „tõsilugu“ Eesti NSV aegsest Plaanikomitee Keskmiste Arvutamise Osakonnast, mille juhataja ei tulnud ühel esmaspäeval tööle, sest pühapäeval kalalkäigu ajal oli ta uppunud jõkke. Koheselt andis Plaanikomitee esimees käsu ja juba neljapäeval ilmus ajalehes teade, et Plaanikomitee Keskmiste Arvutuse Osakonna juhataja uppus jõkke, mille keskmine sügavus oli kolmkümmend üheksa sentimeetrit!

Tuletame meelde, et võimuerakonnad ühinesid eesmärgiga koostada reformid ainult ise endi nägemuse järgi. Võimuvälised erakonnad on suisa kohustatud ühinema ühiseks nimekirjaks selleks, et Riigikogus töötaksid rahva esindajatena oma valdkonna spetsialistid, kes oma teadmiste ja kogemuste baasil algatavad seadusemuudatusi, arenguprogramme ja visioonistrateegiaid, mis kokkuvõttes ongi riigireform.

Meie riigis on ca nelikümmend tuhat töötud, samas on piisavalt vabu töökohti, mis põlatakse ära.

Töötavad inimesed on tüdinud, lausa keelduvad ülal pidamast tööpõlgureid, luusereid, sest on üsna tavaline, et Töötukassast tulnud inimene asub esmaspäeval uude kohta tööle. Reedel võtab ta haiguslehe. Kahe nädala pärast naaseb ta tööle, töötab paar päeva ja teatab, et see töö talle ei sobi ja ta läheb tagasi töötukassasse. Järgmine tööandja ei tea, et annab tööd luuserile.
Loogiline on kehtestada kohustus tööd teha, kui ei ole ette näidata igakuist piisavat sissetulekut. Riik ja kohalik omavalitsus loovad piiramatul hulgal kojamehe ametikohti, millest ei saa keelduda....sellega kohustatakse luuserid tööd tegema ja kodus vedelemise eest enam raha ei maksta!

Selleks, et tuleviks ei korduks see, et kogu rahvas jääb mitte omal süül „hammasrataste vahele“ ei ole võimuvälistel erakondadel vaja valimistele minna kolme, nelja, viie 125 liikmelise nimekirjaga.
Igal juhul on edukas üks tugev nimekiri, mis tagab ühise suure edu just sellega, et kogu rahvas näeb edumeelsete inimeste ühinemist ühte nimekirja eesmärgiga parendada elukorraldust riigireformi kaudu, mida alustatakse üleüldisest inventuurist kogu riigis, mille kaudu saadakse teada, mis paberil on ja mida tegelikult pole olemas. Veel tähtsam on, et saadakse teada, mis tegelikult on olemas, aga paberil ei ole!

On väga tõenäoline, et nii isamaalased kui ka sotsid jäävad üksi esinedes Riigikogust välja rääkimata rohelistest ja parempoolsetest, kes nii-kui-nii ei ületa valimiskünnist, sest imesid ei juhtu. Kui ülalmainitud erakonnad jäävad Riigikogust välja, siis ei ole ime, kui nad panevad põlve maha, sirutavad käed ja hüüatavad: „Tule taevas appi!“

Riigikodanike kuluaarides käivad jutud, et mis oleks, kui teostuks lihtne asi; Võimuvälised erakonnad koostavad ühise nimekirja, ühe praegu tegutseva erakonna juures, milleks võiks olla kõiki ühendav, tulevikku vaatav Eesti 200, sest meie kõigi ühine soov on näha Eestit 200 sünnipäeval heaoluriigina, kus õnneindeks on maailmas tipus.

Tähtis on minna valimistele ühtse suure  jõuna valitseva jõu vastu ja ainult siis on reaalne loota, et Riigikogusse pääsevad nii parempoolsed, rohelised ja ka teised väikeparteid, kes üksi enda nimekirjaga esinedes nendel valimistel kindlasti edu ei saavuta ning tugevast Riigikogust saab rahva tahet esindav riigi juhtimisorgan.
Ka sotsid ja isamaalased võiksid riigireformi – rahva elukorralduse parendamise nimel kaasa mõelda. Ja kui nad kaasa tulevad, siis oleks see tõeliselt suur, maailmas ainulaadne poliitiline mustkunst, sest pärast ühise nimekirja edu või ebaedu võib igaüks enda kontorisse tagasi minna.

Meil, sajal tuhandel sundüürnikul on ainuke lootus saada õiglast hüvitist riigilt ainult juhul kui Eesti 200 mõistes praegusest nõrgast Riigikogust on saanud tugev, rahva tahet esindav riigi juhtimisorgan, kes just nimelt rahva tahet esindades ei jäta tähelapanuta meile tekitatud kahjude hüvitamist.

Juhul, kui võimuvälised erakonnad ei suuda ühineda, siis rahva heaolu parendamiseks, õnneindeksi suurendamiseks ei toimu mitte mingisugust riigireformi. Vanad olijad jätkavad ka edaspidised kolmkümmend aastat vanas vaimus. Raha kulutatakse totrate keskmiste arvutamisele ja veel jaburamatele arvutustele, millised ei ütle rahvale mitte midagi nagu näiteks elektri megavatt-tunni hind, mis sunnib ainult elektriga parseldajatel kõrvu kikitama.

P.s.
Lihtsad asjad just sellepärast keerulised ongi, et nad pole kuigi keerulised ja seepärast võetakse neid nii lihtsalt, et nende lahendamine muutub lihtsalt keeruliseks !

P.p.s

Tutvuge ja toetage;
petitsioon.ee  RIIGIKOGU. Rahvas vajab ERADETEKTIIVINDUSE seadust.
www.eradetektiivid.ee
www.reforms.ee

Meie arvamus;

Rahvale Põhiseadusega antud õigus algatada rahvahääletus on ainult õigus ja praeguste seaduste kohaselt ei saa see realiseeruda.
Riigireformiga on vaja muuta seadusandlust.
1.   Põhiseadus §1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
2. Põhiseadus § 56.    Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
  1) Riigikogu valimisega;
  2) rahvahääletusega.
Riigikogus võivad rahvaesindajad algatada rahvahääletuse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
§ 128.  Rahvahääletuse algatamine
 (1) Rahvahääletuse algatamise õigus seaduseelnõu vastuvõtmiseks või muu riigieluküsimuse otsustamiseks on:
 1) Riigikogu liikmel;
 2) Riigikogu fraktsioonil;
 3) Riigikogu komisjonil.
Meile jääb arusaamatuks selle seaduse realiseerumise võimalus, sest rahvaesindajatele antud õigus algatada rahvahääletus jääbki ainult õiguseks kunas kehtib Rahvahääletuse seadus, milles §8 lg 1 järgselt; Rahvahääletust ei toimu, kui; p 1 kohaselt  Riigikohus tühistab Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; siit järeldame, et Riigikohus on kõrgemal kui Riigikogu ja siit omakorda järeldub, et tegelikult kõrgeima riigivõimu kandja on riigikohus.
Järeldus;
1. Rahvahääletuse algatamise õiguse küsimuses ei ole rahvas kõrgeima riigivõimu kandja. Vastuolu Põhiseadus §1
2. Rahvas ei saa teostada kõrgeimat riigivõimu rahvahääletuse kaudu. Vastuolu Põhiseadus §56

Henn Leetna
m; 5242074
henn.leetna@gmail.com                   
MTÜ Kristiine Üürnike Ühendus
Swedbank EE802200221055965380                    

Tagastatud elamutes elanud üürnikud, kes soovivad õiglast hüvitist toetavad  rahaliselt ülaltoodud artikli avaldamist!   Arvamusloona seda ei avaldata !

Päevalehe vastus;

Krister Paris krister.paris@delfi.ee  K, 7. dets 10:47
saajale mina
Tere ja aitäh saatmast,
Paraku näen juba ette, et ta pigem ei mahu meile.

Krister Paris
EPL arvamustoimetus
;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;

Postimees on nõus raha eest avaldama.

Rainer Lomp     R, 2. dets 15:01
saajale mina
Tere, Henn
Saadan lubatud pakkumise. Kuna teksti on palju mahub see 2 x 1lk peale ehk duubel lahendus.
Postimees 2 x 1LK (289 x 400 mm) Tiraaž: 30 000   Lugejaid: 118 000
Paigutus: vaba paigutus
Ilmumine järgmine nädal, teine pool.
Hind: 2680€+km
Kui tekib pakkumise osas küsimusi, vastan meeleldi.
Heade soovidega,
Rainer

Juhul, kui Kristiine ÜÜ- laekub annetusi, siis avaldame artikli esimesel võimalusel.